Kas saab bemmimeest?

 

---

       Mis vahet on bemmimehel ja (peaaegu) värskel saabimehel? Bemmimees laseb foori taga signaali 0.2 sekundit pärast rohelise süttimist; saabimees laseb foori taga signaali 2 sekundit enne rohelise tule süttimist

Aga uus masin on nüüd juba 50 megameetrit vana. Loodetavasti tulevad järgmised vähemalt sama meeldivad

(ja loomulikult sorry eesõitnud tüübile.. ma tõesti ei teadnud, et _sellest_ kohast samuti masinalt signaal välja tuleb.. )

Seep. Ooperis.

Hõbedase ümbriku sees kukkus lauale üks must kiri. Umbes selline, kuhutavaliselt CD plaate sokutatakse.. ent seekord mitte muusika ise, vaid hoopiski kutse muusikat kuulama. Koos näitlemisega. Riiginimelisesse ooperisse. Sõbralikult softifirmalt. Meeldiva koostöö eest..

 

Viimati oli ooper vist nii neli-viis aastat tagasi – kui sedagi. Samas, muidugi, viimasel ajal kiputakse suht igapool laulma. Eriti muusikalides. Linnahallides… suvelavadel..  Valdavalt ikka linnahallides

 

Ühesõnaga, Estonia ooper. Kombekalt in italiano. Subtiitritega – võino, tegelt, lava kohal rippuvate supertiitritega

 

Nädalake varem tuli meelde ka see teine alternatiivikas – kogu IT valis just täpselt sama õhtu, et lähenevat jõulu tähistada. Eeldusel muidugi, et ITl mingi jõulu või sellist üldse oodata on..

 

Päevi varem alternatiivika jaoks riideid otsides jäi silm korra ka Estonia kodukal olevale tekstile pidama – lugu pidavat olema narrist, tema tütrest, kes üritas ka armuke olla, elurõõmsast krahvist ja ühest laibast. Noja kuidas see kõik siis üheks iluskurvaks lauluks kokku tõmmatakse. Klassika, loomulikult. Esimene lugu trubaduuri ja traviata ees. Verdi, noh.

 

Jano, loomulikult oli vahetult enne üritust vaja veel vahetult enne algust kodus tusatseda teemal, et kas õhtul alternatiivikale edasi astumine ikka on.. natuke kära veidikesest – ootamatult hilja kestev ummik pärnu maanteel ja täielik parkimiskohtade puudumine estonia ümber lasi kontserdisaali jõuda tubli kolm minutit enne laulmise algust. Enamvähem viimaste lavastaja lausete taustal. Loomulikult viimastesse ridadesse..

 

Ja sealt sündiski esimene viga, mis ooperil teha võib – sai istutud kohtadele, kus neid supertiitreid oli näha vaid juhul kui lõug sügavale eesoleva tooli pealispoltrisse suruda ja veel pead naca tagurpidi käänata.. ja siiski mitte rohkem kui pool lauset korraga. Ehk kuna asend oli kõike muud kui mugav – ning väärikusest me siin ju ei räägigi – siis parimal juhul aaria alguse puhul sai esimene või teine lause ära piilutud. Edasi tuli juba puhas fantaasialend teemal, misiganes järgneva laulujupi tegelikuks sisuks oli. "Sügav armutung" oli üks levinuimaid.. nagu ka "nutt ja hala" (need kaks asja ju tegelt käivadki koos, eks? ) noja aeg-ajalt karjus taat laval kõva häälega "vendetta". Kes siis seda sõna itaalia keelest ei teaks..

 

 Nagu hopsti oligi esimene vaatus läbi ning sissetormamisel silmanurgast märgatud maiustused ootasid krahmamist. Koos hea veini ja veel parema konjakiga Vaheajal muidugi selgus, et valiku üle – kumba üritust eelistada – olid niimõnedki otsustanud kummagist mitte ilma jääda. Muidu oleks saal kindlasti pea viiendki tühjem olnud.. Noja selgus, et jaanuaris plaanitud üritusest eemalejäämise puhul on lausa mitu huvilist, kes vähemalt mõtleks isegi minemisele..

 

Ning – lisaks, et loomulikult kõige parem vaade oli rõdudelt. Vähemalt supertiitritele. Mis olevat niivõrd head, et teinekord ununes hoopiski laval toimuva järgimine – ebamugav ju kogu aeg pea liigutamine kord lava vaatamiseks, kord jälle tiitrite lugemiseks.. ja et rõdud pidid täiesti rffstatud olema. Mitte nii nagu põrandal – kus tegelikult on piisavalt vaba ruumi ka eespool. Mõningase otsimise ja ümberistumise peale õnnestus lõpuks ka õige rida tabada..

 

Ja see oligi teine viga, mida ooperil teha võib – sai istutud kohtadele, kus neid supertiitreid täiesti selgelt näha oli. Tegelikult see noogutamiseliigutus (pilk üles tekstile ja siis jälle alla lavale tagasi) polnudki nii tüütu nagu räägitud, end nüüd äkitsi said need itaaliakeelsed sõnad ootamatult selge ja konkreetse sisu. Sisuks, loomulikult, õnnetu armastus. Isegi mitte nii õnnetu armastajate vastu (ja kindlasti mitte armastatu.. ) kui aga õnnetu isa. Vähemalt see oli seekord õige – standardväljend "Tegelikult hoopis mina olen… " jäi tulemata. Võino, selgelt on Verdi aegadest saati seebikeetjate fantaasia üsna sarnasele tasemele jäänud

 

Peaks vist ikkagi itaalia keele nii.. kehvapoolselt ära õppima, et enam-vähem lugudest aru saaks, aga nüansid püüdmata jääks. Garanteeriks tugevalt parema ooperielamuse

 

 

 

Message from.. the bottle ;)

That was mean. But, then, life is

Mõned ajad ja asjad ;)

Laupaäeval, 1. novembril, Planeedi 10

Kaheksas korter

Möödunud aastate ja värske kapteni tervitamine ja möödunud suve meenutamine

 

(kui veab, siis saab flaieri ehk ka )

 

 

Kolmas nädal

See navigeerimise värk hakkab lõpuks selgeks saama. See aeg, kus käed juba joonistavad kaardile õigeid triipe, aga pea ei suuda veel alati seletada, et miks just sinna miskit sattus. Samas keegi eksami ajal esseed mõttekäigust ei küsi, nii et tähtis on vaid käte tegevusse mitte liiga tihedalt sekkuda

 

Kaartidesse puutuvalt – mingil hetkel kästi suunduda madalikule, leida seal sobiv koht ning ankrusse heita. Mingi kivi vee alla joonistatud oli – nii et põhimõtteliselt selle taha ju võinuks… aga üllataval kombel jooksis kivist üle loogeline lilla joon. Niimoodi lääne poole, kuni veidi eemal Rootsi suunas kaardiservast üle läks.. Imepäraselt kerge on ikka Lätijagu kaardikasutajaid nende igapäevasest tegevusest ilma jätta  Koos juhendajaga sai siis sobivat kohta otsima hakatud – ja lähim oli tubli neli miili ülespoole, teispool neemenina. Kogu ülejäänud koht oli risti-rästi kaableid täis märgitud. Niipalju siis meresõidu, võino meresõidu peatuste, võimalikkusest noa-rootsis :S

 

Muus osas.. kahtlaselt palju juttu on igasugusest päästetegevusest. Kuidas niimoodi paati sisse ei saa ja naamoodi võib kogemata ära külmuda. Või kuidas kergemaid näitsikuid kogemata päästepaadist läbi visata. Ning et kõige tähtsam on juukseid kuivana hoida

 

GPSi kohta selgus ka peale selle, et ta alati kõige vajalikumal hetkel elektrist ilma jääb ning kasutajad merehädasse määrab, et teda ei tohi üldse kasutada. Navigeerimiseks. Noh, niisama asukoha leidmiseks vahel küll ja reisijatele mängimiseks, aga üks korralik merekaru elab ainult paberkaardiga. Võino, kahe paberkaardiga. Sest üks võib ju kogemata märjaks saada või põlema minna või mõnele möödahulkuvale haile hambusse kukkuda.. üks kapten ei või kunagi liiga ettevaatlik olla

 

Esimesed õnnelikud said reedel ka jala märjaks – ehk siis õppesõidu esimesele kursusele. Vastupidiselt väikeste mõnesajakiloste ja mitte just üleliia hästi rataste hulgaga varustatud riistapuude tulevastele juhtidele piisab paarikümnetonnise pidamiseta ja kaheldava juhitavusega jahi käsitsemaõppimiseks keskmiselt kuuest tunnist. Ja sedagi ainult juhul kui päris lennult ei võta.. või eelnevat kogemust päriselt pole. Mitte ei saa aru, miks sadamad lõmmis lõbusõidualuseid täis pole.. või et mida maanteel kindla suuna ja selge nähtavusega liikumises siis nii palju keerulisem võib olla

 

Loodetavasti saab järgmine nädal teada

 

Ja siis.. kui järgmise nädala lõpust puhkama ei saa, siis läheme me kõik hulluks

 

 

 

 

Viies voluum (jätkuvalt Hiirtega ;))

---

               Nagu selgus, võib õigel ajal õiges kohas viibimine otsapidi isegi Hiirte Listi välja viia. Ja see list jällegi seninägematutesse kohtadesse idaserva tehismägede all ja keskida masinatasandikel.. Järjekordne tõestus sellest, et kahel rattal jõuab teinekord palju kaugemale neljast

Teine nädal

See, et esimese nädala viimasel korral ka miskit asjalikku räägiti, selgus alles tunni lõpupoole. Kui projektorist lasti ekraanile erinevates kombinatsioonides rohelisi, punaseid ja valgeid täpikesi ning küsiti millisel kombinatsioonil eesõigus on. Või siis et, kas parem oleks kohtuda pimedas kahe valge täpi või ühe valge ja kolme punase täpiga…

Siiani ei tea, mis värk nendega siis täpsemalt on. Selckonnas oli keegi vana merekaru (loe: õigel ajal load tegemata jätnud), kes loomulikult tulistas peast ja puusalt. Enamjaolt täppi. Teised õnneks pakkusid ainult  veidi rohkem täppi kui ise.. nii et lootus jääb. Arvamus oli, et ega muudmoodi ei saa, kui testid lõpuks välja tulema hakkavad..

Automaailma üle tuues peaks lisaks üldtuntud parema käe reeglile õppima öösel esi- ja udulaternate ja mõne lisatud vilkuri järgi vahet tegema, kas vastu tuleb isekallutaja või lapsi vedav buss ning selle teadmise järgi siis otsustama kumb autodest võib alustada ristmiku ületamist.

Noja siis algas see "kõige koledam ja keerulisem asi" nimega navigatsioon. Algas sellega, et maakeral on laiuskraadid ja pikkuskraadid ja et maakera kumerused kantakse kaardile kahe variandina: laiali tõmmatuna ja kokku surutuna Ja et kuidas kaardil koordinaate leida. Ja punktide vahele joone tõmmata. Ja pikkusi mõõta. Midagi sarnast tehti vist ka seitsmenda klassi geograafiatunnis

Järgmine tund lisas nurkade mõõtmise – ja mahamärkimise. Mahamärkimine miskipärast ei taha kuidagi korralikult õnnestuda – ilmselt ei ole erinevate nurkade planeerimine mul just paremaid külgi.. ano, vajalikud asjad said ikka kõik tehtud. Kogu see navigeerimine muidugi eeldab, et tuul ei puhu, laineid ei ole ja tüürimees pole kunagi purjus. Võino, peaaegu.. viimasel korral selgus, et laev võib erinevate hinnangute järgi asuda ka mõõdetud bermuuda kolmnurgas.. mitme meremiili kaugusel erinevate variantide järgi arvestatuna. Põhjenduseks tavaliselt see, et tüürimees tegi midagi.  Võino – ootamatult ere päike koos liiga tugeva idatuulega

Kogu selle navigeerimise vahele mahuvad ka teised tõsised teemad.. meremärgid (neli + kaks + lugematu arv vähem ja rohkem imelikke asjandusi, mida õnneks eriti teadma ei pidavat) ja merehelid (kui keegi puhub pasunat kaks korda lühidalt ja kaks korda kaua, siis ilmselgelt sõidab ta purjede all) ja päästevahendid. Lõpuks tehti ka kummardus värskelt värvivalikut vahetanud tööandjale sobiva pangapäästevormiriietuse demonstreerimisega

Jano, kui keegi viskab teid meres ujumise ajal kilekotiga, siis see on ainult teie enda tervise huvides ja soovitav on võimalikult kiiresti sinna sisse pugeda.. või siis ikka riskida kaldale või mõnele veel mitte uppunud esemele ujumisega..

Ja meelituseks lubati järgmisel nädalal ilusa ilma puhul õppesõitu tegema viia. Paari sõidu järel kohe ka eksam korraldada – et värskelt meeles oleks